Sissejuhatus

Tsöliaakia on üks sagedamini esinev krooniline haigus nii lastel kui ka täiskasvanutel, esinedes 1–2%-l rahvastikust. Nisu-, rukki-, odra- ja võimalik, et ka kaeravalkude poolt vallandatavad ja tsöliaakia
autoantigeeni – inimese normaalse valgu, koe II tüüpi transglutaminaasi – vastu tekkivad autoimmuunreaktsioonid põhjustavad peensoole limaskesta kahjustuse ning autoimmuunreaktsioonid ka organismi muudes kudedes. Alates tsöliaakia autoantigeeni avastamisest 1997. aastal ei peeta tsöliaakiat enam ainult seedetrakti haiguseks. Umbes 60%-l kõikidest tsöliaakiahaigetest esineb tsöliaakia atüüpiline või varjatud haigusvorm, mille puhul ongi seedetrakti sümptomid tagasihoidlikud või puuduvad hoopiski. Seetõttu võivad aga tsöliaakiahaiged jääda õigeaegse diagnoosita. Õigel ajal diagnoosimata ja seega ka ravimata tsöliaakiahaigetel on risk tüsistuste, sealhulgas ka pahaloomuliste kasvajate tekkeks.

Eesti Arst 2007; 86 (5): 338–343