Sissejuhatus

Jämedalt üldistades võib öelda, et pärast taasiseseisvumist Eestis tuleennetus1 mõneks ajaks peaaegu seiskus. Tule ohutus taandus teisejärguliseks, mööda vaadati ehituslikest tuleohutusnormidest, amortiseerusid tulekaitsepaigaldised2 ja unustusse vajusid regulaarsed tulekahjuõppused. Viimastel aastatel on jälle tuleennetusega tõsisemalt tegelema hakatud, ka Päästeamet tõstis 2006. a ennetustöö oma prioriteediks. Käesolev artikkel arutleb korraldusliku tulekaitse ühe võtmeküsimuse – tuleohutusõppe – üle, tuginedes viimaste aastate kogemusele Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Eesti Arst 2008; 87(4):310−315