Sissejuhatus

Taust ja eesmärgid. Rinnavähk on Eestis ja kogu maailmas naistel üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid. Selle ravikompleksi kuuluvad kirurgiline, süsteem- ja kiiritusravi. Süsteem- ja kiiritusravi korral on üheks võimalikuks hilistüsistuseks kardiotoksilisus, mis süsteemravi korral sõltub kasutatavast preparaadist ja kiiritusravi korral kiiritatavast rindkere poolest. Vasaku rinnanäärme kiiritusravi korral jäävad süda ja koronaararterid, peamiselt vasem eesmine alanev koronaararter (left anterior descending artery, LAD), kiiritatava sihtmahu (planning target volume, PTV) piirkonda ja võivad saada olulise kiirgusdoosi. Artikli eesmärk on tutvustada hingamisega kohandatud kiiritusravi kui üht võimalikku LADi ja kogu südame kiirgusdoosi vähendamise meetodit ning hinnata kiirgusdooside erinevust sõltuvalt raviplaanist 20 Eesti patsiendi näitel.
Metoodika. Valimis oli 20 rinnavähiga patsienti, kellele tehti vaba hingamisega ja hingamisega kohandatud kompuutertomograafia uuring. Määratleti ohustatud organid ja kiirituse sihtmaht. Koostati kaks võrdse kvaliteediga kolmemõõtmelist raviplaani – vaba hingamisega ja hingamisega kohandatud raviplaan – ning võrreldi LADi maksimaalset ja südame keskmist kiirgusdoosi nende puhul. Kõik patsiendid olid saanud hingamisega kohandatud kiiritusravi, vaba hingamisega raviplaanid loodi võrdluseks.
Tulemused ja järeldused. Hinnates kiiritatava sihtmahu kaetust kuratiivse kiirgusdoosiga, olid mõlemad raviplaanid samaväärse kvaliteediga (p = 0,3568). LADi maksimaalne kiirgusdoos oli hingamisega kohandatud raviplaani korral 2,6 korda (p = 0,0001) ja südame keskmine kiirgusdoos 1,8 korda (p = 0,001) väiksem kui vaba hingamisega plaani korral.