Sissejuhatus

Vähi biomarkeri täpne definitsioon puudub. Tegemist on biomolekulidega, mida esineb nii veres, kudedes kui ka kehavedelikes. Neid biomolekule toodavad kasvajarakud või nende suurenenud tootmist mittekasvajalistes rakkudes saab seostada pahaloomulise kasvaja olemasoluga organismis. Vähi biomarkeritena on kasutusel geneetilised mutatsioonid, translokatsioonid ja geenide ekspressioonimustri muutused, mida uuritakse nii perifeerses veres kui ka kudedes. Vähi valguliste biomarkerite hulka kuuluvad hormoonid ja paljud erineva funktsiooniga valgud: ensüümid, glükoproteiinid, onkofetaalsed antigeenid ja retseptorid, mida uuritakse sagedamini verest.

Artiklis on keskendutud just valguliste biomarkerite kasutamisele ning käsitletud neid kasvajamarkerite nimetuse all. Tegemist on kliinilises praktikas kõige rohkem kasutatud vähi biomarkeritega, mille tõlgendamisprobleemidega puutuvad kokku paljude erialade praktiseerivad arstid.

Eesti Arst 2016; 95(9):597–603