Sissejuhatus
Paljud praegu töötavad radioloogid on alustanud oma karjääri pimedas toas üksi läbivalgustusi tehes. Aastakümneid oli röntgenoloogia peaaegu ainuke kättesaadav kuvamismeetod ja kogenud röntgenoloogi sõna luges palju nii haiguste diagnoosimisel kui ka haigete ravis. Radioloogia ülikiire areng viimastel aastakümnetel on muutnud eriala asendamatuks paljude haigusseisundite diagnoosimisel ja ka ravis. Radioloogiast
on kujunenud piltlikult öeldes päike, mis heidab valgust ka kõige pimedamatesse nurgatagustesse. Täpne elupuhune piltdiagnostika on patoloogidel leiva käest võtnud (või vähemalt pool leiba). Menetlusradioloogia on tunginud kirurgide ”mängumaale” ja
avanud seninägematuid võimalusi mitmete haiguste ravis. Teleradioloogia on likvideerinud riigipiirid ja ühendanud meditsiinilise kogukonna. Jälgides igapäevast haiglaelu, võime tõdeda, et ilma täpse diagnostikata on kliiniline meditsiin kui tiibadeta lind.
Eesti Arst 2008; 87(10):734−737