Sissejuhatus

Eesti riikliku sanitaarteenistuse alguseks peetakse toiduainete analüütilise jaama asutamist Tartu Ülikooli juures 1. veebruaril 1888 ning linna sanitaararsti ametikohtade loomist Tallinnas ja Tartus. Iseseisvunud Eestis riiklik sanitaar- ja epidemioloogiateenistus puudus: selle ülesandeid täitsid omavalitsused. Nõukogude võimu perioodil tegutses raviasutustest eraldi sanitaar- ja epidemioloogiateenistus, mille juhendamine toimus Moskvast. Põhiülesanne oli kontrollida eeskirjade ja normide täitmist ning rakendada nende eiramisel korraldavaid meetmeid ja karistusi. Riikliku järelevalve valdkonnad olid nii toidu-, töö-, asula-, kui ka laste- ja sotsiaalasutuste hügieen ning nakkushaiguste epidemioloogia. Taasiseseisvunud Eestis on nõukogulikust sanitaarkontrolliteenistusest saanud uutel alustel toimiv tervisekaitseteenistus.
Eesti Arst 2008; 87(12):952−957