UURIMUS – Veebruar 2016

Alkoholi tarvitamine ja sellega seotud tegurid perearsti poole pöördunud patsientide hulgas

Autorid: Kaja Põlluste, Veera Dudanova, Anne Kaldoja, Helve Kansi, Liina Kask, Ivika Oja, Piret Tammist, Margus Lember

Artikli PDF

Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. Alkoholi liigtarvitamine on paljude terviseprobleemide otsene või kaudne põhjus. Uuringu eesmärk oli selgitada alkoholi liigtarvitamise seost perearstikeskustesse pöörduvate patsientide elukvaliteedi, terviseseisundi ja patsienti iseloomustavate taustateguritega.

Metoodika. Uuringusse kaasati 840 patsienti kuuest perearstikeskusest. Alkoholi liigtarvitamise hindamiseks kasutati AUDITi (Alcohol Use Disorders Identification Test) küsimustikku, tervisega seotud elukvaliteeti hinnati SF-36 (Short Form-36) küsimustiku abil. Uuritavate pikkust, kaalu, vöö- ja puusaümbermõõtu mõõdeti visiidi ajal, andmed riskitegurite ja terviseseisundi kohta saadi patsientide tervisekaartidelt. Lisaks koguti patsiendi taustaandmeid ning andmeid suitsetamise kohta. Alkoholi liigtarvitamisega seostuvate tegurite selgitamiseks kasutati logistilist regressioonanalüüsi.

Tulemused. 15,8%-l uuritavatest leiti tervist ohustav või kahjustav alkoholitarvitamine (AUDITi skoor ≥ 8). Tervist ohustava või kahjustava alkoholitarvitamise šanss oli oluliselt suurem 18–44aastaste, meessoost ning madalama haridustasemega patsientide hulgas. Tervist ohustava alkoholitarvitamise šanssi suurendasid ka suitsetamine ja väiksem kehamassiindeks. Patsiendi enda hinnatud tervisega seotud elukvaliteedi ja AUDITi skoori vahel seost ei ilmnenud.

Järeldused. Alkoholi liigtarvitamisega seotud tervisekahjude ennetamiseks võiks lisaks praegusel ajal soovitatud riskirühmadele AUDITi küsimustiku abil hinnata ka kõigi perearstikeskusesse pöörduvate kuni 44 aasta vanuste meessoost ning suitsetavate patsientide alkoholitarvitamist.

Eesti Arst 2016; 95(2):82–88