Sissejuhatus

Taust. Koroonaviirusnakkuse ulatuslik levik oli tõsine proovikivi paljude riikide, sealhulgas ka Eesti tervishoiusüsteemile. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade kliinikumi koroonapatsientide demograafilistest näitajatest, ravitulemustest ning võrrelda seda rahvusvaheliste andmetega.
Metoodika. Tegemist on kliinikumi 2021. aasta ravitöö retrospektiivse analüüsiga, millesse on kaasatud kõik aasta jooksul statsionaarsel aktiivravil viibinud patsiendid. Esmaselt õendusabi osakonda hospitaliseeritud on analüüsist välja jäetud. Koroonahaigetena identifitseeriti patsiendid, kelle elektroonilises haigusloos (eHL) oli lõplikus kliinilises diagnoosis põhi- või kaasuva haigusena märgitud RHK-10 kood U07.1.
Tulemused. 2021. aastal hospitaliseeriti kliinikumi 1819 COVID-19-diagnoosiga patsienti, mis on 4,8% kõigist statsionaaris ravitud haigetest. COVID-19-haigete voodipäevad moodustasid 10,3% kõikidest aktiivravi voodipäevadest. Intensiivravi päevadest oli vastav osakaal 23,4%. Koroonahaigetest 50% olid mehed, mediaanvanus 64 aastat. Ligi kolmandik haigetest olid vähemalt 75aastased. Ainult tavaosakonna tingimustes raviti 1475 (81,1%) patsienti, haiglaravi mediaankestus oli 7 päeva. Selles kohordis esines 100 surmajuhtumit (letaalsus 6,8%), neist 79 patsienti olid vähemalt 75aastased. Intensiivravi vajas 344 (18,9%) patsienti. Intensiivravi mediaankestus oli 9 päeva, kogu haiglaravi kestus selles rühmas 21 päeva. 233 patsienti (67,7% intensiivravi haigetest) vajasid kopsude kunstlikku ventilatsiooni (KKV), ekstrakorporaalset membraanoksügenisatsiooni (EKMO) rakendati 26 haigel (7,5%). Suremus intensiivravi, KKVd ja EKMOt vajanute hulgas oli vastavalt 25,4%, 28,3% ja 44,4%.
Kokkuvõte. Kliinikumi kõigist aktiivravi haigetest moodustasid 2021. aastal koroonapatsiendid märkimisväärse osa. Nende patsientide ravi kestis kolm korda kauem ning suremus oli ligi viis korda suurem võrreldes tavapäraste aktiivravi haigetega. Kliinikumi ravitulemused olid rahvusvahelisel tasemel.