Sissejuhatus

Taust. Rahvastikupõhise vähiregistri andmeid kasutatakse paljudes vähitõrje valdkondades. Registri andmekvaliteet on seejuures määrava tähtsusega. Eesmärgid. Anda ülevaade Eesti vähiregistri (EVR) andmete valiidsusest aastatel 1995–2008 ning võrrelda valiidsusindikaatoreid teiste riikidega. Metoodika. Analüüsiti ajavahemikul 1995–2008 Eestis registreeritud vähijuhte. Arvutati mikroskoopiliselt kinnitatud juhtude protsent (%MV), ainult surmatunnistuse juhtude protsent (%DCO), lahangul leitud juhtude protsent (%lahang) ning teadmata algpaikmega juhtude protsent (%PSU). 16 kõige sagedasema vähipaikme puhul vaadeldi kolme näitaja (%MV, %DCO ja %lahang) muutust kolmel ajaperioodil. Valiidsusindikaatoreid võrreldi valitud Euroopa riikide vähiregistrite andmetega. Tulemused. Analüüsitud juhtude koguarv oli 88 578. Neist 87,2% olid mikroskoopiliselt kinnitatud, 1,7% olid ainult surmatunnistuse juhud ning 1,6% lahangujuhud. %MV oli kõige väiksem kõhunäärmevähi korral (50,4%). DCO-juhte oli enim südame-, keskseinandi- ja kopsukelmevähi puhul (10,8%), %lahang oli suurim mesotelioomi (12,3%) ja neerupealisevähi korral (12,1%). Eri ajaperioodide võrdluses püsis %MV enamiku paikmete puhul suhteliselt stabiilsena. %DCO suurenes esimese kahe perioodi võrdluses kõikidel paikmetel, %lahang suurenes esimese ja teise perioodi võrdluses kõhunäärme-, eesnäärme- ja neeruvähi korral. Järeldused. Rahvusvaheline võrdlus näitas, et %DCO ja %PSU olid Eestis heal tasemel ning %MV oli lähedal Lääne-Euroopa riikide näitajatele. Registri andmete valiidsust suurendab täpsem diagnoosimine tervishoiuasutustes ja info täielik edastamine registrile.Eesti Arst 2015; 94(6):339–346