Sissejuhatus

Uuringu eesmärk. Töö eesmärgiks oli anda ülevaade aastatel 2005–2008 endometrioosile viitavate kaebustega naistearsti vastuvõtule pöördunud ning diagnostilise laparoskoopia/laparotoomia läbinud patsientide küsitluslehtede andmetest ning leida võimalikke endometrioosiga seotud kaebuseid ja riskitegureid.
Metoodika. Retrospektiivne uuring, mille valimi moodustasid TÜ Kliinikumi naistekliinikus laparoskoopia/laparotoomia läbinud 170 naist, kellest 118-l (69,4%) diagnoositi endometrioos ja 52-l (30,6%) haigust ei tuvastatud. Patsiendid, kellel operatsiooni käigus endometrioosi ei tuvastatud, moodustasid edasistes analüüsides kontrollrühma.
Tulemused ja järeldused. Uuringus osalenud endometrioosi ja kontrollrühma naiste üld- ja reproduktiivanamneesis olulisi erinevusi ei leitud, kuid endometrioosiga patsiendid kaebasid mõnevõrra sagedamini kogu menstruatsiooni kestel esinevaid alakõhuvalusid ning menstruatsiooniaegset valulikkust või veritsust defekatsioonil. Kontrollrühma naised olid sagedamini suitsetajad (32,7% vs 17,8%, p = 0,02) ning olid rohkem põdenud sugulisel teel levivaid haigusi (48,1% vs 25,4%, p = 0,01). Võrreldes endometrioosi mõõduka-raske vormiga esines minimaalse-kerge vormi korral sagedamini viljatust (vastavalt 34,7% ja 76,8%; p vs 27,5%; p = 0,02). Kokkuvõttes leidsime, et kogutud anamneesi ja kaebuste alusel on raske ennustada endometrioosi esinemist ja raskusastet. Diagnoos kinnitatakse vaid laparoskoopilise ja histoloogilise leiu põhjal. Endometrioosi kergemad vormid on aga seotud naise reproduktiivfunktsiooni häiretega – viljatuse ja spontaanabortidega.

Eesti Arst 2011; 90(7):321–326