Sissejuhatus

Gilles de la Tourette’i sündroom (TS) on lapsepõlves algav krooniline neuroloogiline häire, mille tunnuseks on erinevaid lihaserühmi haaravad motoorsed tikid ja ühe või rohkema vokaalse tiki samaaegne esinemine. TSi seostatakse nii geneetiliste, autoimmuunsete kui ka pre- ja perinataalsete probleemidega, mis panevad aluse TSi fenotüüpide heterogeensusele. Peamisteks põhjusteks peetakse muutusi basaalganglionide funktsioonis, kortiko-striato-talamo-kortikaalsetes juhteteedes ja neurokeemilistes komponentides. TSi levimus on kooliealiste hulgas 0,3–0,8% ning ligikaudu 90%-l patsientidest võib kaasneda aktiivsus- ja tähelepanuhäire või obsessiiv-kompulsiivne häire. Diagnoosimiseks on vaja täpsustada anamneesi ja kirjeldada kliinilist leidu. Ravimisel kasutatakse ravimeid, kognitiiv-käitumisravi ning harvadel juhtudel võib vajalik olla ka neurokirurgiline sekkumine. Artiklis on antud ülevaade praegustest teadmistest Gilles de la Tourette’i sündroomi kohta ja sellest, mis vajab veel edasist uurimist.