UURIMUS – Jaanuar 2022

Haiglaeelne valuvaigistite kasutamine traumadiagnoosiga patsientidel

Autorid: Stig Benström, Jana Lass

Artikli PDF

Sissejuhatus

Taust ja eesmärgid. Kiirabi käsitletud patsientidel on äge valu sage probleem. Esmane hinnang valule võimaldab patsiendile valida sobivaima ravi. Uuringu eesmärk oli hinnata haiglaeelset valuvaigistite kasutamist Tartu Kiirabi käsitletud traumadiagnoosiga patsientidel ning välja selgitada valuvaigistite kasutamist mõjutavad tegurid.
Metoodika. Uuringus analüüsiti retrospektiivselt Tartu Kiirabis ajavahemikul 01.01.2018– 31.12.2018 ravitud täiskasvanud patsientide elektroonilisi kiirabikaarte, millel oli RHK-10 järgi põhidiagnoos S00–T98 (vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed). Andmete analüüsimiseks kasutati logistilist regressioonanalüüsi.
Tulemused. Uuringus analüüsitud 1314 kiirabikaardist 529 (40,3%) kajastas ühe või enama valuvaigisti kasutamist. Valuvaigistite kasutamise tõenäosus vähenes 2,3 korda (95% uv 1,68–3,08; p < 0,0001) olukordades, kus patsient oli alkoholi tarvitamise tunnustega. Valu hindamist enne valuvaigisti manustamist dokumenteerisid õed brigaadijuhina 3,3 korda (95% uv 2,0–5,3; p < 0,001) suurema tõenäosusega kui arstidest brigaadijuhid. Võrreldes keskmise kiirabivisiidi pikkusega, manustati lühemate visiitide puhul (kuni 20 min) valuvaigisteid väiksema (OR (šansside suhe, odds ratio) 3,9; 95% uv 2,1–7; p < 0,001) ning üle 50 minuti kestvate visiitide puhul suurema tõenäosusega (50–60 min; OR 3,4; 95% uv 1,8–6,5; p < 0,001). Hospitaliseerimine vähendas valuvaigistite manustamise tõenäosust 1,59 korda (95% uv 1,13–2,24; p < 0,007).
Järeldused. Uurimus näitas, et patsiendi joove, lühike visiidikestus ja hospitaliseerimine vähendasid patsientidele valuvaigistite manustamise tõenäosust, samal ajal kui pikk visiit suurendas valuvaigisti manustamise tõenäosust. Lisaks selgus, et õdedest brigaadijuhid hindavad ja dokumenteerivad patsientidel valu sagedamini kui arstid.