RAVIJUHENDID – Aprill 2002

Hantaviirusinfektsioonid Eestis

Autorid: Eino Sinimäe, Elviira Seppet, Irina Golovljova, Kiira Subi, Madis Ilmoja, Tiina Prükk, Veera Vasilenko

Artikli PDF

Sissejuhatus

Hantaviirusnakkused on zoonootilised – viirused tsirkuleerivad looduses ilma inimese osaluseta, neid levib näriliste vahendusel. Tuntud on kaks kliiniliselt erinevat haigusvormi – neerusündroomiga hemorraagiline palavik (levinud Aasias ja Euroopas) ning hantaviiruse pulmonaalne sündroom (levinud Ameerikas). Sõltuvalt viirustüübist võib letaalsus haigestumuse korral ulatuda kuni 40%-ni. Eestis on isoleeritud Dobrava genotüüp viirus. Saaremaal püütud juttselg hiirtel on isoleeritud viirus osutunud aga omaette genotüüpi kuuluvaks ja on nimetatud saaremaa hantaviiruseks. Hantaviirusnakkus on levinud ka Eestis – aastal 2001 esines 12 seroloogiliselt kinnitatud haigusjuhtu