Sissejuhatus

Artikli eesmärk on anda ülevaade HIVi epidemioloogilisest olukorrast ja testimisest Eestis, tuginedes Terviseameti nakkushaiguste infosüsteemi andmetele ja erinevatele uuringutele. 2017. aastal diagnoositi Eestis 16,6 uut HIVi-juhtu 100 000 inimese kohta, Euroopa Liidus oleme sellega Läti järel teisel kohal. Uute HIVi nakatunute keskmine vanus on suurenenud 38 aastani. Sagenenud on hetero- ja homoseksuaalsel teel nakatumine. Hinnanguliselt on Eestis 6000–7000 HIVi nakatunut, kellest tuhatkond ei ole sellest ise teadlikud. HIV-testitute osakaal on aasta-aastalt suurenenud ning see annab alust arvata, et uute juhtude mõningane vähenemine ei ole seotud testimise vähenemisega. Samas avastatakse AIDSi staadiumis 5% uutest HIVi-juhtudest. Testitutest kolmveerand on naised (testitakse eelkõige raseduse tõttu), samas naiste osakaal uute HIVi-juhtude seas on alla 40%. HIV-testimine HIVile viitavate nn indikaatorseisundite puhul on vähene. HIVi nakatunud külastavad korduvalt erinevaid tervishoiuasutusi enne HIVdiagnoosi saamist, ilma et neile vastav analüüs tehtaks. Võib hinnata, et möödalastud võimalusi HIVi varaseks diagnoosimiseks ja seeläbi ennetamiseks on arvukalt. Senisest suuremat tähelepanu tuleks pöörata 16–49aastaste meeste ja kõigi HIVi riskirühmade testimisele. Eesti andmetele tuginev analüüs annab kinnitust, et regulaarne testimine on kulutõhus ja aitab ennetada uusi HIVi-juhte.