Sissejuhatus

Konstantin Koniku – kirurgi, pedagoogi, riigimehe sünnist möödus 31. detsembril 2003. a 130 aastat. Viimasel ajal on temast vähe kirjutatud. Nõukogude võimu ajal ei olnud see võimalik ja pärast iseseisvuse taastamist on ta teenimatult unustusse jäänud. Mind juhtisid tema juurde kolm asja. Sain kingituseks Maxolly tuntud akvarelli järgi tehtud litograafilise lehe Eesti iseseisvuse manifesti väljakuulutamisest 29.veebruaril 1928, kus seisavad Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Teiseks, Metsakalmistul, kus ma sageli käin, jääb kirjanike hauaplatside juures üle mäe minnes vasakut kätt K. Koniku väike valgest marmorist hauaplaat, ja kolmandaks, uurides Keskhaigla 1920. aastate operatsioonižurnaale, leidsin sealt operaatorina K. Koniku nime.