Sissejuhatus

Joodi sisaldava kontrastaine kasutamine meditsiinis on oma olemuselt vastuoluline. Olles asendamatu mitmetes olulistes diagnostika- ja raviprotseduurides, on sel ka palju organismi kahjustavaid toimeid. Tähelepanuväärseim kontrastaine parenteraalsest manustamisest tingitud tüsistus on äge neerukahjustus ehk kontrastainest põhjustatud neerukahjustus (KIN). Ägeda neerupuudulikkuse sagedase põhjusena on KIN juba aastakümneid olnud iatrogeenne tüsistus, mis võib ohustada ka normaalse neerufunktsiooniga patsiente. Tüsistuse täpsed patofüsioloogilised mehhanismid ei ole paljuski veel selged. Mõjukaimateks riskiteguriteks peetakse kroonilist neerupuudulikkust ja diabeeti, tekkeriski suurendavad ka hüpovoleemia, krooniline südamepuudulikkus, aneemia ja nefrotoksiliste ravimite tarvitamine. Ainsaks ennetuse tõenduspõhiseks strateegiaks on seni peetud patsiendi protseduurieelset hüdratsiooni. Viimase aastakümne jooksul on esile kerkinud mitmed uued KINi biomarkerid, mis võivad tulevikus ägeda neerukahjustuse varajases diagnostikas mängida asendamatut rolli. Artikli eesmärgiks on anda üldine ülevaade selle levinud tüsistuse patofüsioloogiast ja diagnostikast.

Eesti Arst 2012; 91(9):479–486