Sissejuhatus

Kroonilised maksahaigused, hepatiit ja maksa- tsirroos, on sagedased ja olulised haigused. Kroonilisi maksahaigusi võib jaotada mitmeti, näiteks hinnates histoloogilisi muutusi maksakoes ehk põletikulist aktiivsust või fibroosi olemasolu (1). Olulisemaks on aga etioloogia ehk maksa- kahjustuse tekkepõhjus, sest sellest tulenevad ka ravisoovitused. Sagedasemad kroonilised maksahaigused on maksa alkoholtõbi ja krooniline viirushepatiit, mis moodustavad 70–80% kõigist kroonilistest maksahaigustest. Kuni 80% kroonilise viirushepatiidi juhtudest on põhjustanud C-hepatiidi viirus. Harvemad on primaarne biliaartsirroos (kuni 2% kõigist maksahaigustest), autoimmuunhepatiit (1–2%), primaarne skleroseeriv kolangiit ja ka maksa pärilikud ainevahetushaigused.