Sissejuhatus

Lapseea pahaloomuliste kasvajate ravivõimaluste paranemine on märgatavalt pikendanud patsientide 5 aasta elulemust, mis tänapäeval ületab 80% piiri. Teostatud ravi põhjustab sageli terviseprobleeme, mis võivad kliiniliselt avalduda aastaid pärast lapseea kasvaja diagnoosimist ning on seetõttu defineeritud kui hilistüsistused. Hilistüsistustel on oluline mõju patsientide elukvaliteedile: võrreldes üldrahvastikuga kujuneb lapseeas vähkkasvajast tervistunutel välja kaks korda suurem kumulatiivne haiguskoormus, rohkem esineb halva prognoosiga või eluohtlikke terviseprobleeme. Artikli eesmärk on anda sissejuhatav ülevaade lapseea pahaloomuliste kasvajate esinemissagedusest ja kasutatavatest ravimeetoditest üldiselt, käsitleda detailsemalt teisese kasvaja teket kui peamist enneaegse surma põhjustajat hilistüsistuste kontekstis ning kõige sagedamini kaugtagajärjena esinevaid terviseprobleeme – kardiovaskulaarsüsteemi ning endokriin- ja reproduktiivsüsteemi talitluse häireid.