Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. Avalik teadaanne Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsuse kohta märtsis 2018 tekitas ägedaid vastureaktsioone nii kohalikes omavalitsustes, arstide seas kui ka kogukonnas. Uuringu eesmärk oli seoses tsentraliseerimisprotsessiga selgitada raseduse, sünnituse ja sünnitama minekuga seonduvaid arvamusi, hoiakuid, infovajadust ja -puudust. Uuringus selgitati, kuidas saavad vastajad aru avalikus diskussioonis kasutatud terminitest (nt kodulähedus ja turvalisus).

Metoodika. Uuringus osales 226 inimest, kes oli viimase aasta jooksul lapsevanemaks saanud või saamas. Nad vastasid eFormulari keskkonnas küsimustikule. Andmeanalüüsis kasutati SPSSi ja MS Exceli tarkvara. Avatud vastused läbisid tekstianalüüsi.

Tulemused. Vastanud eelistavad infot saada erinevatest allikatest, sh tervishoiutöötajatelt. Kesksete mõistete defineerimisel esineb erinevusi: turvalisust mõistetakse nii personaalse lähenemise kui ka meditsiinilise võimekusena, 72%-le vastajatest on kodulähedane kuni 20 km kaugusel asuv sünnituskoht. Üldiselt hinnati informeeritust rasedusest, sünnitusest ja sünnitama minekust piisavaks. Avatud vastuste põhjal on suurim infopuudus seotud sünnitama minekuga: teave on segane ja vastuoluline. Puudub ka selgus, kuidas võib kasutada kiirabiteenust.

Järeldused. Sünnitusosakondade tsentraliseerimisprotsessi planeerimine ja elluviimine eeldab kohaliku kogukonna sisulist kaasamist ning tõhusat kommunikatsiooni, sh läbimõeldud sõnumit alternatiivide puhul.