Sissejuhatus

Seni kehtinud ravikindlustuse seadus oli oma aja paratamatult ära elanud. See põhines
tervishoiusüsteemil, kus patsient ei olnud arstiga võrdväärne partner, vaid pigem riigi poolt võimaldatavate raviteenuste kasutaja. Ehkki traditsioonilises mõttes arstiabi osutamist see eriti ei häirinud, oli süsteemil ravikindlustuse aspektist mitmeid puudusi: näiteks olid patsiendi võimalused kahju korral nõudega kohtusse pöörduda piiratud
ja arstil puudus õigus ravimise eest patsiendilt tasu võtta.