Sissejuhatus

Taust. Molekulaarne kompleksdiagnostika võimaldab kliinilisest materjalist määrata palju erinevaid haigust tekitavaid mikroorganisme korraga. Eesmärk. Selgitada senist suguteede infektsioonide diagnoosimise praktikat, kompleksuuringu mõju selle kvaliteedile. Metoodika. Quattromed HTI laborisse ühe kuu jooksul saabunud suguteedest võetud proove (n = 4985) uuriti sõltumata arsti tellimusest Luminexi xMAP-paneeliga suguteede infektsioonide selliste võimalike tekitajate suhtes nagu N. gonorrhoeae, C. trachomatis, C. trachomatis LGV, T. vaginalis, M. genitalium, M. hominis, U. urealyticum, U. parvum. Tulemused. Enamasti tellis arst uuringu ühe (31%), kahe (22%) või kolme (20%) obligaatse või oportunistliku patogeeni suhtes. Enim telliti C. trachomatis’e uuringut (91% proovidest). Uuritud proovidest leiti N. gonorrhoeae 0,2%-l, C. trachomatis 3,5%-l, T. vaginalis 0,5%-l, M. genitalium 1,2%-l, M. hominis 7,9%-l, U. urealyticum 7,7%-l ja U. parvum 32%-l juhtudest. Kasutatud meetodiga tuvastasime uuritud materjalis ka teisi STLI tekitajaid, mille suhtes arst ei olnud uuringut tellinud (sagedamini mitmeid STLI-d tekitavaid mikroorganisme, nt N. gonorrhoeae ja M. genitalium). Analüüsides proove vaid arsti tellimuse järgi, oleks suguhaigusi põhjustavatest patogeenidest jäänud avastamata 40% N. gonorrhoeae, 0,6% C. trachomatis’e, 88% T. vaginalis’e ja 48% M. genitalium’i esinemisest. Järeldused. Kompleksdiagnostika kasutamine võimaldaks mitmete sugulisel teel levivate mikroorganismide (eelkoige N. gonorrhoeae ja T. vaginalis’e) paremat avastamist ning võiks seeläbi parandada suguhaiguste ravi ja diagnoosimise kvaliteeti.Eesti Arst 2014; 93(8):450–455