UURIMUS – Jaanuar 2018

Müoopiaga ja nägemishäireteta inimeste elukvaliteet, kehaline aktiivsus, kaela- ja õlavöötmevaevused, liigesliikuvus, rüht ja tasakaal

Autorid: Kalajas et al.

Artikli PDF

Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. Müoopia ehk lühinägevus on üks enam levinud silma refraktsioonihäiretest, mis võib põhjustada mitmeid raskusi igapäevaelu toimingutega hakkamasaamisel. Uuringu eesmärk oli võrrelda müoopiaga ja nägemishäireteta inimeste elukvaliteeti, kehalist aktiivsust, valu esinemist kaela- ja õlavöötmepiirkonnas, liigesliikuvust, rühti ja tasakaalu.

Meetodid. Uuringus osales 11 müoopiaga (–2,5 kuni –5 dioptrit) ja 11 nägemishäireteta inimest vanuses 30–39 aastat. Elukvaliteeti hinnati küsimustikuga SF-36 (36 Item Short Form Health Survey), elukvaliteedi ja nägemisvõimekuse seost NEI-VFQ25-ga (National Eye Institute Visual Function Questionnaire), kehalist aktiivsust GPAQga (Global Physical Activity Questionnaire), kaelavalu NBQga (Neck Bournemouth Questionnaire) ja VASiga (Visual Analogue Scale). Lülisamba kaelaosa ja õlaliigeste aktiivset liikuvust hinnati goniomeetritega, rühti hinnati vaatluse teel, lülisamba sagitaalsuunalist kõverust mõõdeti skoliomeetriga ja tasakaalu Rombergi tandemseisu testiga.

Tulemused ja järeldused. Müoopiaga inimestel esines rohkem kaelavalu ning nägemisfunktsiooniga seotud elukvaliteedi halvenemist kui nägemishäireteta inimestel. Müoopiaga inimeste üldine elukvaliteet, kehalise aktiivsuse tase, lülisamba kaelaosa ja õlaliigeste liikuvus, rüht, lülisamba kõverus sagitaaltasapinnas ja tasakaal ei erinenud kontrollrühma samadest näitajatest.

Eesti Arst 2018; 97(1):12–20