Kroonilise alkoholitarbimise mõju tervisele on põhjalikult uuritud, vähem on andmeid juhuslike, harvade liigse alkoholitarvitamise episoodide mõjust tervisele.
Saksamaal Müncheni ülikoolis valminud töös uuriti ägeda alkoholijoobe mõju südametegevusele noortel tervetel vabatahtlikel. Kaasati 202 isikut (keskmine vanus 29,9 aastat, 35% olid naised), kes avalikus kohas tarvitasid kuni 5 tunni vältel erinevaid alkohoolseid jooke hulgas, et alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus tõuseks üle 1,2 g/kg (keskmiselt 1,4 g/kg). Uurimisalustele rakendati EKG monitooring 48 tunni vältel alates joomingu algusest.
Joomingu ajal (1.–5. tund) kujunes neil aegamööda atriaalne tahhükardia kuni 120 lööki/min ning aktiveerus sümpaatiline innervatsioon. Esinesid ka ventrikulaarse arütmia episoodid. Järgneval kainenemise perioodil (6.–19. tund) püsis sümpaatiline aktiivsus, mis perioodi lõpus oli taandumistendentsiga. Sel perioodil sagenesid supraventrikulaarse arütmia episoodid, harvemini esinesid ka ventrikulaarse arütmia episoodid. Kainenemise perioodil kujunesid 10 osalejal tõsised arütmia episoodid, sealhulgas ventrikulaarne tahhükardia, kodade virvendus, 3. astme atrioventrikulaarne blokaad. Esimesel kontrollperioodil (25.–30. tund) hakkas domineerima parasümpaatiline aktiivsus, EKG leid jäi normi piiridesse ning teisel kontrollperioodil (30.–43. tund) oli vegetatiivne toonus ja EKG leid sarnane joomingu eelselt fikseeritud leiuga.
Uuringust ilmneb, et ka harva ette tulev rohke alkoholi tarvitamine võib tõsiselt häirida südametegevust ka noortel tervetel meestel ja naistel.
Refereeritud
Brunner S, Krewitz C, Winter R, et al. Acute alcohol consumption and arrhythmias in young adults: the MunichBREW II study. Eur Heart J 2024;45:4938–49.