Regulaarne aktiivne tegevus töövabal ajal on oluline tervisliku eluviisi komponent ja mõjutab nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Hiina Pekingi ülikooli uurijad viisid läbi rahvusvahelistes andmebaasides refereeritud 38 metaanalüüsi, selgitamaks erineva vaba aja tegevuse ja hilisemas eas dementsuse kujunemise seoseid (1). Analüüsiks valitud uuringutes oli kokku 2 154 818 vaatlusaluse andmed. Neist 47 700 vaatlusalusel kujunes jälgimisperioodi jooksul dementsus. Uuringus võrreldi eri tüüpi vaba aja tegevuse ja dementsuse kujunemise seoseid.
Regulaarne mentaalne tegevus vabal ajal – lugemine, kirjutamine, mängude mängimine, musitseerimine, loometegevus, arvutiga töötamine jne – vähendas dementsuse kujunemise riski 23% võrra.
Regulaarne füüsiline tegevus – käimine, jooksmine, jalgrattasõit, ujumine, jõusaali külastamine, tantsimine jne – vähendas dementsuse kujunemise riski 17% võrra.
Regulaarne sotsiaalne aktiivsus – kohtumine teiste inimestega, heategevus, klubiline tegevus jne – vähendas dementsuse riski 7% võrra.
USA Arizona ülikoolis tehtud uuringus, kus analüüsiti Ühendkuningriigi biopanga 146 651 üle 60aastase isiku andmeid, ilmnes, et vabal ajal regulaarne tunde kestev televiisori jälgimine suurendas dementsuse kujunemise riski 24% võrra (2). Regulaarne arvutiga töötamine ei suurendanud samas dementsuse riski võrreldes isikutega, kes vabal ajal olid füüsiliselt aktiivsed. Autorite hinnangul vähendab arvutiga töötamisel saadav aju mentaalne stimulatsioon füüsiliselt väheaktiivsetel isikutel dementsuse kujunemise riski.
Refereeritud
- Su S, Shi L, Zheng Y et al. Leisure activities and the risk of dementia: a systematic review and meta-analysis. Neurology 2022;10.1212/WNL.0000000000200929.
- Raichlen DA, Klimentidis YC, Sayre MK, Alexander GE. Leisure-time sedentary behaviors are differentially associated with all-cause dementia regardless of engagement in physical activity. Proceedings of the National Academy of Science 2022, https://doi.org/10.1073/pnas.2206931119