Alajäseme perifeersete arterite haigus (APAH) lõpeb sagedasti invaliidistumisega ja on sage surmapõhjus. Vähe on epidemioloogilisi uuringuid APAHi leviku ja kulu kohta rahvastikus. Mitme Taani ülikooli teadlaste ühistöös tehtud Taani elanikkonna uuringus hinnati APAHi haigestumise eluaegset riski, selle kulgu ja suremust. Uuring põhineb 4 275 631 Taani 40–99 aasta vanuse elaniku andmeil aastatest 1998–2018.
Keskmiselt 15,5 jälgimisaasta jooksul diagnoositi APAH 151 846 isikul keskmises vanuses 71,5 aastat. APAHi eluaegne risk alates 40. eluaastast oli 11,6%, meestel mõnevõrra suurem kui naistel, vastavalt 12,8% ja 10,5%. Mõnevõrra suurem APAHi risk oli madalama haridustasemega (erinevus haritumate kaasmaalastega 3,4%) ning väiksema sissetulekuga isikutel (riski erinevus 0,4%). Aasta möödudes APAHi diagnoosimisest oli 21,4%-l uuritutest rakendatud revaskulariseeriv protseduur, 8%-l amputeeriti alajäse ning 16,2% uuritutest olid surnud. Viie aasta möödudes APAHi diagnoosimisest olid eelnevalt esitatud näitajad: revaskulariseerimine 26,4%-l, amputatsioon 10,8%-l, surm 40,8%-l uuritutest.
Uuringu kohaselt diagnoositakse igal kümnendal Taani elanikul elu jooksul APAH, diagnoosimisele järgneva viie aasta jooksul on veerandile neist vaja teha revaskulariseeriv protseduur, igal kümnendal amputeerida alajäse ning ligi pooled haigetest surevad.
Refereeritud
Søgaard M, Behrendt C-A, Eldrup N, Skjøth F. Lifetime risk of lower extremity peripheral arterial disease: a Danish nationwide longitudinal study. Europ Heart J 2025;13:1206–15.