Alkoholi liigtarbimisega seostatakse aju atroofia teket ja neuronite kadu eelkõige ajukoore frontaalosas ning sellega seonduvalt mitmesuguste neuroloogiliste häirete kujunemist.
Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome teadlaste koostöös jälgiti alkoholitarvitamise ja dementsuse kujunemise seost 131 415 isikul vanuses 18–77 eluaastat, 61% uuritavatest olid naised. Uuringusse arvamise hetkel ei olnud neil psüühikahäireid, neid küsitleti alkoholi tarbimise osas: mitu jooki nädalas nad tarvitavad ja kas nad on olnud teadvusekaotuseni alkohoolses joobes. Alkoholi tarbimise hulga järgi jagati vaatlusalused kas mõõdukateks alkoholitarbijateks – jõid kuni 14 standardjooki nädalas – või rohketeks tarbijateks, kes jõid üle 14 joogi nädalas. Üheks standardjoogiks arvestati 40 ml 40% alkohoolset jooki, 120 ml naturaalset veini, 330 ml 4,5% alkoholisisaldusega õlut. Keskmine jälgimisperiood oli 14,4 aastat.
Võrreldes alkoholi mõõdukalt tarbijatega, oli rohkelt alkoholi tarbijatel 1,2 korda suurem risk igat tüüpi dementsuse kujunemiseks. Isikutel, kes olid olnud teadvusekaotust põhjustanud alkohoolses joobes, oli kuni 2 korda suurem dementsuse kujunemise risk võrreldes isikutega, kel nii rasket joovet polnud esinenud, ja see ei sõltunud nädalas tarbitud alkoholi hulgast.
Autorid järeldavad uuringust, et teadvusekaotuseni viiv alkoholijoove on pikka aega toimiv sõltumatu dementsuse kujunemise riskitegur.
Refereeritud
Kivimäki M, Singh-Manoux A, Batty GD et al. Association of alcohol-induced loss of consciousness and overall alcohol consumption with risk for dementia. JAMA Network Open 2020;3:e2016084.