Uuringutega on näidatud, et arteriaalse hüpertensiooniga patsientidel on hilisemas elueas kaks korda suurem risk epileptiliste hoogude tekkeks võrreldes isikutega, kel vererõhuväärtused on normi piires. Saksamaal korraldatud uuringus analüüsiti epilepsia kujunemise riski hüpertensiooniga patsientidel sõltuvalt neile ordineeritud antihüpertensiivse ravimi klassist.
1274 üldarsti praksisest koguti andmeid patsientide kohta, kellel oli hüpertensiooni monoraviks ordineeritud ühe ravimiklassi (angiotensiin II retseptori blokaator (ARB), angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor, beeta-blokaator või kaltsiumikanali blokaator) preparaat. Analüüsiti kokku 168 112 patsiendi andmeid, neist iga loetletud ravimiklassi preparaadiga ravitute gruppi kuulus 42 153 patsienti. Kõikide patsientide keskmine vanus oli 62 eluaastat ja naisi oli 51%. Andmeid epilepsiahoogude esinemisest koguti 1., 3. ja 5. aastal alates ravi alustamisest.
Kõige vähem registreeriti epilepsia ilminguid ARB-iga ravitutel (1. aastal 0,22%, 3. aastal 0,63% ja 5. aastal 0,99%). Kõige enam epilepsiahooge esines beeta-blokaatoritega (1. aastal 0,38%, 3. aastal 0,91% ja 5. aastal 1,47%) ning kaltsiumikanali blokaatoritega ravitutel (0,38%, 0,93% ja 1,48%).
Kokkuvõttes oli ARB-iga ravitud hüpertensiooniga patsientidel oluliselt väiksem epilepsia kujunemise risk võrreldes teiste antihüpertensiivse toimega ravimitega ravitud patsientidega (ohusuhe HR 0,77). Autorite hinnangul on antihüpertensiivse ravimi adekvaatne valik uudne lähenemisviis epilepsia ennetuses ja ravis arteriaalse hüpertensiooni korral.
Refereeritud
Doege C, Luedde M, Kostev K. Association between angiotensin receptor blocker therapy and incidence of epilepsy in patients with hypertension. JAMA Neurol 2022;79:1296–302.