Arteriaalne hüpertensioon on sageli esinev modifitseeritav kardiovaskulaarne riskitegur. Kirjanduses on vähe andmeid antihüpertensiivse ravi sagedasematest ja tõsisematest kõrvaltoimetest.
Ühendkuningriigis tehtud uuringus analüüsiti 58 randomiseeritud platseebokontrollitud uuringu andmeid antihüpertensiivse ravi kõrvaltoimete kohta. Vaatluse all olid 280 638 uuringutes osalenu andmed. Esmaseks otsingutulemuseks oli kukkumiste esinemine ja teiseste tulemustena hinnati ägeda neerukahjustuse kujunemist, fraktuuride, hüper-või hüpokaleemia, hüpotensiooni ja sünkoobi esinemist antihüpertensiivset ravi saanud patsientide hulgas.
Analüüsitud uuringute andmeil ei kaasnenud antihüpertensiivse raviga kukkumiste ja fraktuuride risk (riskisuhe RS 1,05). Mõnevõrra suurenenud oli ägeda neerukahjustuse (RS 1,18), hüperkaleemia (RS 1,89), hüpotensiooni (RS 1,97) ning sünkoobi (RS 1,26) kujunemise risk. Erinevate antihüpertensiivsete ravimiklasside puhul oli kõrvaltoimete risk mõnevõrra erinev. Sagedamini ilmnes äge neerukahjustus ja hüperkaleemia reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi inhibiitorite kasutajatel. Diureetikumide kasutajatel esines sagedamini hüpokaleemia. Kuigi kirjanduses on vastukäivaid andmeid kukkumisohust antihüpertensiivse ravi korral, siis kirjeldatud uuringus ei ilmnenud antihüpertensiivsete ravimitega ravitutel suurenenud kukkumisriski.
Autorid rõhutavad võimalike kõrvaltoimete arvestamise vajadust antihüpertensiivse ravi ordineerimisel ja selle jätkamisel. Kirjeldatud uuring kinnitas antihüpertensiivse ravi tõhusust üldise ja kardiovaskulaarse surma ning insuldi, kuid mitte müokardi infarkti ennetuses.
Refereeritud
Albasri A, Hattle M, Koshiaris C et al. Association between antihypertensive treatment and adverse events: systematic review and meta-analysis. BMJ 2021;372:n189.