Heuristika on laialt levinud otsustamisviis, kus otsuse langetamisel keskendutakse vähestele vaadeldava objekti parameetritele, ignoreerides teisi parameetreid. Juhindutakse lihtsustatud mõtlemise skeemidest, mis on varem töötanud ja eesmärgile viinud, n-ö rusikareeglitest. Heuristika on laialt kasutusel olev andmetöötluse vorm vastandina süstemaatilisele andmetöötlusele ja hoiab kokku kognitiivseid ressursse. Inimeste kalduvust otsustada lähtudes lihtsatest põhimõtetest on osavalt kasutanud turundajad. Kaupa, mille hinnaks on 7.99 eurot, ostetakse tavaliselt parema meelega, kui kaupa, mille hind on 8.00 eurot, sest esimene tundub odavam. Ingliskeelses kirjanduses tähistatakse sellist otsustusviisi terminiga left-digit bias –ostja fookus on kauba hinna esimesel numbril, s.o vasemal.
Arstlikus tegevuses tuleb tervise ja haiguse hindamisel sageli orienteeruda numbriliselt väljendatud parameetrite järgi. Heuristiline osustamisviis võib sellistes olukordades viia ebaadekvaatse otsuseni.
Ajakirjale New England Journal of Medicine veebruaris 2020 saadetud kirjas osutavad neli teadlast – A. R. Olenski ja S. Coussens USA Columbia ülikoolist koos A. B. Jenaga USA Harvardi ülikoolist ning A. Zimmermanniga Brasiilia Porto Alegre ülikoolist – oma uurimusele USA Medicare programmi kindlustatute ravitaktikast ägeda müokardi infarkti (MI) korral aastatel 2006–2016 (1). Nad võrdlesid kaht ravitute gruppi: ühed, kes hospitaliseerimise ajal olid 2 nädalat nooremad kui 80 eluaastat, seega veel seitsmekümnendates eluaastates. Teise grupi vaatlusalustel oli hospitaliseerimise päeval möödunud 2 nädalat 80. sünnipäevast, seega olid nad kaheksakümneaastased. Kahe grupi esindajate vanusevahe oli 1 kuu. Selgus, et 7%-l veel seitsmekümnendates aastates patsientidest (4426 patsiendile) oli tehtud aortokoronaarne šunteerimine (AKSh). Kaheksakümneaastastele patsientidele peeti samas AKSh-d vajalikuks 5036 patsiendi puhul – 5,3 protsendil. Vahe 1,7 protsendipunkti on statistiliselt oluline. Hinnates hospitaliseeritud patsientide 30 päeva suremust, suri 19,8% napilt kahekskümneaastastest patsientidest ning 17,7% veel seitsmekümnendates eluaastates vaatlusalustest. Statistiliselt oluline vahe on 2,1 protsendipunkti. Autorite hinnangul peeti ilmselt kaheksakümneaastastele AKSh-operatsiooni liialt ohtlikuks ja neid ei ravitud sama aktiivselt kui patsiente, kel kaheksakümnendast eluaastast puudus vaid kaks nädalat. Tulemuseks oli selle vanusegrupi patsientide suurem suremus. Otsus lähtuda AKSh näidustuste hindamisel täpselt täitunud eluaastatest viis esitatud uurimuse näitel ebaadekvaatsete raviotsusteni.
Refereeritud uurimuse tulemuste kokkuvõtte esitas ka mõjukas uudisteagentuur Associated Press oma veebiversioonis (2). Refereeriti ka mitme eksperdi hinnanguid sellest, et heuristiline left digit bias laadne otsustamisviis on meditsiinis laialt levimas ning esitatud uurimus on sellise mõtlemisviisi ja sellest tulenevate mittesoovitavate tagajärgede tüüpiline näide. Patsient eeldab õigustatult, et tema terviseprobleemide üle otsutamisel ei hoia arst kokku oma kognitiivset ressurssi (mõtlemisvõimet).
Refereeritud
- Olenski AR, Zimerman A, Coussens S, Jena AB. Behavioral heuristics in coronary-artery bypass graft surgery. NEJM 2020, doi:10.1056/NEJMc1911289
- Marchione M. 80 is not new 70: age may bias heart care, study finds. AP News 2020, https://apnews.com/eae1a9a5088313b2868188d0e91b801c