Maksarasvtõbi, rasvmaks, mis pole seotud alkoholi liigtarvitamisega, esineb hinnanguliselt 20–30%-l maailma elanikest ja selle levimus kasvab. Haigusele puudub põhjuslik ravi. USAs tehtud juhuslikustatud platseebo-kontrollitud uuringus rakendati maksarasvtõvega patsientidele, kel polnud kujunenud maksatsirroosi, ravi aspiriiniga annuses 8 mg päevas 6 kuu vältel ja hinnati prooton-magnettomograafilise spektroskoopia meetodil maksa rasvasisalduse ning maksafibroosi raskusastme muutusi ravi toimel.
Uuringusse kaasati 80 patsienti (keskmine vanus 48 aastat, naisi 55%) kes juhuslikustati aspiriini- ja platseeborühma vahekorras üks ühele. Aspiriiniga ravitud patsientidel ilmnes ravi toimel maksa rasvasisalduse vähenemine keskmiselt 7,3%, platseeborühma patsientidel suurenes selle aja jooksul maksa rasvasisaldus 3%. Aspiriiniga ravitutel vähenes maksafibroosi raskusaste keskmiselt 18,8% võrra, platseeboga ravitutel maksafibroosi keskmine raskusaste suurenes 29,2% võrra. Kokkuvõttes: aspiriinravi 6 kuu vältel vähendas maksarasvtõvega patsientidel rasvasisaldust maksas ja pidurdas maksafibroosi arengut.
Autorite hinnangul on esialgsed tulemused soodsad ja uuringut on vaja jätkata, kaasates suuremat hulka maksarasvtõvega patsiente. Uuringu tulemused kanti ette 15.–19. novembril 2023 toimunud Ameerika maksahaiguste assotsiatsiooni aastakonverentsil San Diegos.
Refereeritud
Simon TG, Wilechansky RM, Stoyanova S, et al. Aspirin for metabolic dysfunction-asssociated steatotic liver disease without cirrhosis: a randomized clinical trial. JAMA 2024;331:920–9.