Paljud uuringud on kinnitanud psühhosotsiaalsete tegurite osatähtsust kardiovaskulaarsete haiguste patogeneesis. Lähedase isiku surm on igale inimesele stressirohke sündmus, millega kaasneb väga sageli depressioon, ärevus ja mure, mis võib kesta kuid. Müokardiinfarkti vallandavate tegurite uuringus on leitud, et leinajal on lähedase surma järgse esimese nädala kuni kuu jooksul neli korda suurem risk haigestuda müokardiinfarkti võrreldes muu rahvastikuga. Sellise seose põhjused ei ole lõplikult selged, võimalikeks kardiovaskulaarse riski teguriteks peetakse süstoolse vererõhu ja pulsisageduse tõusu, protrombootilisi muutusi, depressiooni ja ärevust, muret seoses leinaga. On võimalik, et ravimitega, mis blokeerivad adrenergilise süsteemi aktiivsust koostoimes antiagregantse toimega aspiriiniga, saab leevendada leinaga seonduvat kardiovaskulaarset riski.
Austraalias tehtud platseeboga kontrollitud prospektiivses topeltpimedas uuringus jälgiti kuni 6 kuu jooksul 85 isikut, kelle abikaasa või laps oli surnud ühes viiest Sidney haiglast. Vaatlusalused juhuslikustati kahte rühma: ravirühma liikmeid raviti 6 nädala vältel metoprolooliga annuses 25 g päevas ning aspiriiniga annuses 100 mg päevas, manustatuna hommikuti; teine oli platseeborühm. Vaatlusalused registreerisid oma vererõhu väärtused 3 korral päevas, spetsiaalse monitoriga registreeriti neil pulsisagedus ööpäeva vältel, 6. ja 12. nädalal uuriti neil trombotsüütide agregatsiooni taset (trombotsüütide reageerivus arahhidoonhappele). Spetsiaalsete testide abil selgitati vaatlusaluste depressiooni ning ärevuse/mure sümptomite tase 4. ja 6. kuul pärast uuringu algust.
Uuritud näitajaid analüüsiti kovariatsioonanalüüsi (ANCOVA) meetodil. Ravitute rühma liikmetel olid võrreldes platseeborühma isikutega madalamad süstoolse vererõhu väärtused, väiksem keskmine pulsisagedus 24 tunni vältel, vähem väljendunud trombotsüütide agregatsioon ning vähem väljendunud depressiooni ja ärevuse/mure taseme näitajad. Mingeid ravimite kõrvaltoimeid ei ilmnenud. Ka pärast ravi lõpetamist jäid ravitute rühmas süstoolse vererõhu, pulsisageduse ja depressiooni ning ärevuse/mure väljendusastme näitajad madalamaks kui platseeborühma isikutel. Seega olid beetablokaatori ja aspiriiniga ravitutel uuritud kardiovaskulaarse riski tegurid vähem väljendunud kui platseeborühma vaatlusalustel.
Saadud tulemusi kommenteerides on autorid osutanud, et rakendatud raviskeem valiti, oletades, et beetablokaatorid leevendavad emotsionaalsetest teguritest vallanduvat adrenergilise aktiivsuse kasvu. Kirjanduses on andmeid, et aspiriin blokeerib adrenaliini vallandatava trombotsüütide agregatsiooni ning tromboksaani produktsiooni suurenemise. Seega on nende kahe ravimi koostoimel võimalik leevendada leinaga kaasnevat negatiivset mõju kardiovaskulaarsüsteemile. Kirjanduses on ka andmeid, et beetablokaatorid vähendavad traumaatilise stressihäire sümptomaatikat, kuigi need tulemused on esialgsed. Samuti on andmeid, et aspiriinil on depressiooni sümptomeid leevendav mõju.
Refereeritud uuring on autorite hinnangul esimene juhuslikustatud uuring leinaga seonduva kardiovaskulaarse riski mõjutamise võimalustest. Rakendatud raviskeem – metoprolool annuses 25 mg ja aspiriin annuses 100 mg hommikuti – osutus uuritud isikute rühmas kardiovaskulaarse riski leevendamisel mõjusaks ja ohutuks.
Refereeritud
Tofler GH, Morel-Kopp MC, Spinaze M, et al. The effect of metoprolol and aspirin on cardiovascular risk in bereavement: A randomized controlled trial. Am Heart J 2020;220:264–72.