Uudised – märts 2020

COVID-19: lapsed nakatuvad sama sageli kui täiskasvanud. Nende haiguse kulg on kergem

SARS-CoV-2 viiruse tekitatud nakkushaigus COVID-19 on praeguseks ajaks, veidi üle 2 kuu möödumisel esimestest haigusjuhtudest, võtnud pandeemia mõõtmed. Kuni viimase ajani arvati, et lapsed nakatuvad harvemini kui täiskasvanud. Viimane USA ja Hiina teadlaste koostöös tehtud uuring kinnitas, et lapsed nakatuvad sama sageli kui täiskasvanud.

Tegu on Hiina Shenzheni piirkonnas COVID-19-sse haigestunud 391 isiku andmete analüüsiga. Haigestunutel oli kontakt 1286 isikuga. Enamik haigetest − 91% − olid kergete haigusnähtudega, 3 haiget suri. Keskmine aeg haigestumisest paranemiseni oli 32 päeva. Haiged isoleeriti keskmiselt 4,6 päeva pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Kontaktsetel ilmnesid nakatumistunnused keskmiselt 6,3 päeva möödudes esmasest kontaktist nakatunuga. Ilmnes, et kontaktsel võis viiruseproov olla positiivne ka juhul, kui tal ei olnud mingeid haigussümptomeid. Lapsed vanuses 10 eluaastat ja vähem nakatusid sama sageli kui täiskasvanud, kuid enamasti olid neil tagasihoidlikud haigusnähud. Kontaktsetest nakatusid sagedamini pereliikmed ja nakatunuga koos ühes transpordivahendis reisinud isikud, harvemini nakatunuga lühemat aega lähikontaktis olnud isikud.

Kirjeldatud uuringu tulemused on 4. märtsil 2020 avaldatud veebis n-ö preprindina ega ole läbinud retsenseerimist. Sellegipoolest on need andmed olulised, viidates sellele, et lapsed, kel on tagasihoidlikud haigusnähud või need hoopis puuduvad, võivad olla SARS-CoV-2 nakkuse levitajad samaväärselt nakatunud täiskasvanutega. See on eriti oluline haiguse kohapealse leviku ärahoidmise meetmete kavandamisel. Võimalikeks abinõudeks võiksid sel puhul olla haridusasutuste, laste huviringide ajutised sulgemised, laste kogunemiste ja ürituste edasilükkamine ning muud analoogsed ajutised piirangud.

 

Refereeritud

Bi Q, Wu Y, Mei S, et al. Epidemiology and transmission of COVID-19 in Shenzhen China: analysis of 391 cases and 1.286 of their contacts. https://doi.org/10.1101/2020/03.03.20028423