COVID-19 leviku tõkestamiseks rakendatavad meetmed – eneseisolatsioon, kontaktide piiramine jms – muudavad oluliselt inimeste käitumisharjumusi ja igapäevaelu rutiini. See mõjutab ka inimeste tervisekäitumist ning on peale COVID-19 nakkuse oluline elanikkonna tervise mõjutegur.
USA Louisiana ülikooli teadlased küsitlesid 7753 isikut USA-s, Ühendkuningriigis, Austraalias ja Kanadas nende elukorralduse kohta pandeemia tõttu kehtestatud piirangute ajal. Vaatlusaluste keskmine vanus oli 51 eluaastat, 32% olid ülekaalulised, 34% rasvunud ning 32% olid normaalkaalus.
Ilmnes, et karantiini ajal hakkasid inimesed tervislikumalt toituma, vähem külastati kiirtoidukohti ja enam valmistati süüa kodus. Samas aga inimesed sportisid ja liikusid väljas varasemast vähem. Ärevuse skoor kasvas vaatlusalustel keskmiselt 20% võrra, suurenes mure oma tervise pärast, sagenesid unehäired. Kuna ärevuse ja unehäirete korral inimesed ka söövad rohkem, ilmnes vaatlusaluste seas kehakaalu tõus keskmiselt 27,5% võrra, rasvunud isikutel 33,45 võrra.
Autorite hinnangul tuleb pandeemia korral piirangute rakendamisel tõsiselt hinnata ka sellega kaasnevaid mõjusid elanikkonna vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Refereeritud
Flanagan EW, Beyl RA, Fearnbach SN, Altazan AD, Martin CK, Redman LM. The impact of COVID‐19 stay‐at‐home orders on health behaviors in adults. Obesity https://doi.org/10.1002/oby.23066