Uurimisprojekti Covidment Consortium raames koguti aastatel 2020–2022 Islandis, Rootsis, Norras ja Taanis andmeid füüsiliste vaevuste esinemise kohta COVID-19 põdemise järel. Stockholmi Karolinska Instituudi teadlaste koordineeritud uuringus analüüsiti nimetatud projekti käigus 64 880 vaatlusaluse poolt esitatud andmeid COVID-19 põdemise ja 15 erineva füüsilise vaevuse esinemise kohta selle järel.
Kuni 27 kuud kestnud jälgimisperioodi jooksul diagnoositi 34,5%-l vaatlusalustest COVID-19. COVID-19 põdenute seas oli haiguse ägeda faasi põdemise järel füüsiliste vaevuste esinemissagedus 37% võrra suurem kui seda haigust mitte põdenute hulgas. Füüsiliste vaevuste esinemissagedus oli seotud COVID-19 ägeda faasi sümptomite raskusastmega. Patsientidel, kes oma seisundi tõttu pidid üle 7 päeva olema voodirežiimil (9,6%) esinesid haiguse ägeda faasi põdemise järgsed füüsilised vaevused kaks korda sagedamini kui neil, kes COVID-19 ei olnud põdenud. Kaheksa sagedasemat pikemat aega COVID-19 põdemise järel kestvat füüsilist vaevust olid õhupuudus, valu rinnus, pearinglus, südamepekslemine, peavalud, vähene energia / väsimus, unehäired ja seljavalu.
Uuring valmis Stockholmi Karolinska Instituudi ning Oslo, Kopenhaageni, Edinburghi ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös. Tartu Ülikooli poolne koordinaator ja kaasautor oli genoomika instituudi kaasprofessor Kelli Lehto.
Refereeritud
Shen Q, Joyce EE, Ebrahimi OV, et al. COVID-19 illness severity and 2-year prevalence of physical symptoms: an observational study in Iceland, Sweden, Norway and Denmark. Lancet 2023, DOI:https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2023.100756