Kirjandused on andmeid, et COVID-19 põdemine mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna funktsioone. USAs tehtud retrospektiivses vaatlusuuringus võrreldi COVID-19 ja gripi põdemise mõju vererõhu väärtustele. New Yorgi piirkonna elanike e-haiguslugude andmeil analüüsiti 2020.–2022. aastal 45 398 COVID-19-t põdenud ja 2018.–2022. aastal 13 864 grippi põdenud isiku vererõhu väärtuste dünaamikat 6 kuu möödudes haigestumisest. Enne haigestumist olid vaatlusaluste vererõhu väärtused normi piires.
Jälgimisperioodi lõpul diagnoositi arteriaalne hüpertensioon 21%-l COVID-19-ga hospitaliseeritud isikutest ning 11%-l COVID-19-t põdenutest, kes ei vajanud hospitaliseerimist. Gripi põdemise järel registreeriti hüpertensioon 16%-l selle tõttu hospitaliseeritud ja 7%-l isikutest, kes ei vajanud hospitaliseerimist gripi tõttu. Seega oli COVID-19 pärast hospitaliseeritutel 2,23 korda suurem hüpertensiooni risk kui gripi tõttu hospitaliseeritutel ja COVID-19 kergemal kujul põdenutel 1,5 korda suurem hüpertensiooni risk kui gripi kergemat vormi põdenutel. COVID-19 põdenutest oli suurem hüpertensiooni risk üle 40 aasta vanustel ning kopsu-, koronaar- või neeruhaigust põdevatel isikutel, samuti neil, keda raviti vasopressorite või kortikoidhormooniga.
Refereeritud
Zhang V, Fisher M, Hou W, Zhang L, Duong TQ. Incidence of new-onset hypertension post-COVID-19: comparison with influenza. Hypertension 2023 doi: 10.1161/HYPERTENSIONAHA.123.21174. Online ahead of print.