Alates COVID-19-pandeemia algusest on palju vastamata küsimusi SARS-CoV-2 nakkuse mõjust raseduse kulule, võimalikest perinataalsetest tüsistustest ning nende tagajärgedest. Seoses COVID-19-vaktsiinide kasutuselevõtuga 2021. aasta alguses tekkisid inimestel, k.a arstidel kahtlused nende ohutuse suhtes raseduse korral, samuti nende mõju suhtes lapsele ja tervikuna fertiilsusele, sest kliinilisi uuringuid rasedatel vaktsiinide mõju kohta oli enne nende kasutuselevõttu tehtud vähe.
USAs korraldatud uuringus analüüsiti Põhja-California piirkonnas ajavahemikul märtsist 2020 kuni märtsini 2021 rasedustüsistuste esinemist ja nakatumist SARS-CoV-2-ga (1). Haiguslugudest koguti 42 886 raseda (keskmine vanus 30,7 aastat) andmed järgmiste neil esinenud perinataalsete tüsistuste kohta: raske haigestumine raseduse ajal, venoosse trombemboolia kujunemine, meditsiinilistel põhjustel või spontaanselt tekkinud enneaegse sünnitus. Koguti andmed raseduse ajal tekkinud 21 raske haiguse, nende seas müokardiinfarkti, ägeda neerupuudulikkuse, respiratoorse distressi sündroomi ja sepsise kohta. COVID-19-infektsioon tuvastati 1338 rasedal (3,0%).
Andmete analüüsil välistati kaasuvate haiguste, demograafiliste, rassiliste ja sotsiaalsete tegurite ning suitsetamise võimalik mõju perinataalsete tüsistuste tekkele. Ilmnes, et koroonasse nakatunud rasedatel esines mittenakatunutega võrreldes 2,5 korda sagedamini raskeid haigestumisi raseduse ajal, 2 korda sagedamini enneaegset sünnitust erinevatel põhjustel ja 3 korda sagedamini venoosset trombembooliat.
Autorite hinnangul peaks soovitama kõigil rasedatel ja ka neil, kes rasedust planeerivad, lasta end vaktsineerida COVID-19-vaktsiiniga.
Rootsi ja Norra ühistöös valminud uuringus analüüsiti mõlema maa andmebaaside põhjal jaanuarist 2021 kuni jaanuarini 2022 sünnitanud naiste rasedusega seotud tüsistuste esinemise ja vastsündinute terviseseisundiga seotud ilminguid sõltuvalt rasedate vaktsineeritusest COVID-19-vaktsiiniga (2). Vaatluse all olid andmed 157 521 raseda kohta, kellest 18% olid vaktsineeritud. 95%-l juhtudest oli kasutatud mRNA-vaktsiini (Pfizer-BioNTech või Moderna) ning rasedaid oli enamasti vaktsineeritud 12. rasedusnädalal.
Vaktsineeritutel ei ilmnenud võrreldes vaktsineerimata rasedatega sagedamini perinataalseid tüsistusi, nagu enneaegne sünnitus, loote kasvupeetus ja vastsündinu madal Apgari hinne, ning uuritud vastsündinud ei vajanud sagedamini meditsiiniabi. Täiendavalt selgus, et vaktsineerimise järel emal tekkinud antikehad läbivad platsenta ja liiguvad loote vereringesse. Sellega on teatud määral tagatud ka vastsündinu kaitse COVID-19-nakkuse eest.
Kuigi uuringud on näidanud, et COVID-19-nakkus raseduse ajal suurendab oluliselt rasedusega seotud tüsistuste riski, püsib kartus, et COVID-19-vaktsiin võib kahjustada ema ja last. Nii esitatud kui ka järgnevad uuringud hajutavad kindlasti need hirmud.
Refereeritud
- Ferrara A, Hedderson MM, Zhu Y, et al. Perinatal complications in individuals in california with or without SARS-CoV-2 infection during pregnancy. JAMA Intern Med 2022, doi: 10.1001/jamainternmed.2022.0330. Online ahead of print.
- Magnus MC, Örqwist AK, Dahlqwist E, et al. Association of SARS-CoV-2 vaccination during pregnancy with pregnancy outcomes. JAMA 2022, oi: 10.1001/jama.2022.3271. Online ahead of print.