Firma Pfizer edastatud uudis nende COVID-19 vaktsiini üle 90%-lisest efektiivsusest ja selle peatsest turule jõudmisest on omamoodi valgus tunneli lõpus. Optimistlikumate hinnangute järgi on elu maailmas järgmise aasta kevadeks jälle normaalne. Meediaväljaannete võrgustikku kuuluv internetipõhine väljaanne The Conversation, mis edastab ekspertide ja teadlaste hinnanguid mitmesuguste probleemide kohta maailmas, tõi 12. novembril 2020 ära Ühendkuningriigi Brightoni ülikooli teadlase analüüsi uue vaktsiini kasutuselevõtuga kaasnevate probleemide ja tulemuste kohta.
Pfizeri COVID-19 vaktsiini kandidaat on edukalt läbinud esmased kliinilised katsetused ja see esitatakse peatselt Euroopa Ravimiametile kasutusloa saamiseks. Tegemist on uue, seni viirusevastaste vaktsiinide tootmiseks mitte kasutatud toimemehhanismiga vaktsiiniga. Lihtsustatult selgitades kujutab see laboris loodud mRNA molekuli, mis kannab viiruse SARS-CoV-2 ogavalgu sünteesiks vajalikku infot. Inimorganismi rakkudesse sisenedes hakkavad rakud tootma ogavalku, mis aktiveerib immuunsüsteemi. Hiljem, kui SARS-CoV-2 siseneb organismi, on immuunsüsteem valmis seda kahjutuks tegema. Lisaks antikehade tekkele käivitab see vaktsiin ka T-rakkude vahendatud immuunvastuse. Kliinilistel katsetustel on näidatud, et vaktsiin leevendab oluliselt COVID-19 sümptomeid ja sel pole ohtlikke kõrvaltoimeid. Ebaselgeks jääb, kui kaua püsib vaktsiini kaitsev toime ja kas see blokeerib ka viiruse leviku nakatunult tervele.
COVID-19 epideemia likvideerimiseks peaks 70% maailma rahvastikust olema viiruse suhtes immuunne. Küsitavaks jääb, kuidas on võimalik kiiresti korraldada elanikkonna vaktsineerimine. Paratamatult keeldub osa inimesi vaktsineerimisest ja osale on see tervislikel põhjustel vastunäidustatud. Probleemiks jääb ka, kui kiiresti suudetakse toota miljardeid doose vaktsiini. Analoogne vaktsiin on lähiajal valmimas ka firmadel AstraZeneca ja Moderna. Kolm firmat on väitnud, et suudavad lähemal ajal toota kokku 4,3 miljardit doosi vaktsiini. Pfizeri vaktsiini tuleb manustada 2 korral ja seda tuleb kuni inimesele manustamiseni hoida ja transportida temperatuuril –80 °C. See esitab täiendavad nõuded logistilistele lahendustele.
Kõigele vaatamata on fakt, et toimiv vaktsiin suudeti luua vähem kui aasta jooksul, teaduse suur saavutus ja kindlasti täiustatakse nii seda kui ka teisi arenduses olevaid vaktsiine veelgi. Siiski pole vaktsiin imerohi ja COVID-19 nagu ka kõigi nakkushaiguste puhul on peamisteks tervise garantideks vältida haigega kokkupuudet ja kaitsta end haigustekitaja organismi sattumise eest (konkreetsel juhul pesta sagedasti käsi ja kanda näomaski). Haigena tuleb käituda vastutustundlikult ja mitte levitada haigustekitajaid.
Refereeritud
Pitt S. ‘Back to normal by spring’: are we expecting too much from the first COVID-19 vaccines? Gavi. https://www.gavi.org/vaccineswork/back-normal-spring-are-we-expecting-too-much-first-covid-19-vaccines.