Levinud hüpoteesi kohaselt on depressioon ja ärevushäired ka vähki haigestumise riskitegurid, kuid sellealaste uuringute tulemused lahknevad. Käimasolevas rahvusvahelises uurimisprogrammis PSY-CA (Psychosocial Factors and Cancer Incidence) selgitatakse erinevate psühhosotsiaalsete tegurite osa vähki haigestumisel. PSY-CA programmi raames Hollandi Groningeni meditsiinikeskuse koordineeritud uuringus selgitati depressiooni ja ärevushäirete kui riskitegurite osa vähki haigestumisel. Analüüsiti Hollandist, Ühendkuningriigist, Norrast ja Kanadast kogutud 319 613 vähihaige andmeid, jälgimisperiood kestis kuni 26 aastat.
Andmete metaanalüüsil ei ilmnenud olulist seost depressiooni ja ärevushäirete ning üldise vähki haigestumisega ega rinna-, eesnäärme- ja kolorektaalvähki haigestumisega ega alkoholi liigtarvitamisega seotud vähki haigestumisega. Teatav seos ilmnes depressiooni ning ärevushäirete ja suitsetamisega seotud vähki (sh kopsuvähk) haigestumisega (ohusuhe HR 1,06–1,60). Leitud seos osutus oluliselt nõrgemaks, kui analüüsist jäeti kõrvale suitsetamine kui iseseisev vähi ohutegur. Depressiooni ja ärevushäire ohusuhe iseseisvate ohuteguritena suitsetamisega seotud vähki haigestumisse oli 1,04–1,23.
Autorite hinnangul ei kinnita uuring hüpoteesi, et depressioon ja ärevushäired on seotud enamiku vähipaikmetega.
Refereeritud
van Tuijl LA, Basten M, Pan K-Y, et al. Depression, anxiety, and the risk of cancer: An individual participant data meta-analysis. Cancer 2023 doi: 10.1002/cncr.34853.