Jaapani teadlaste värskelt avaldatud töös uuriti depressiooni ja kardiovaskulaarse haigestumise seoseid ja selle soolisi erinevusi. Aastatel 2005–2007 jälgiti riigi ravikindlustatute andmebaasi alusel 4 125 720 isikut (vanuses 18–75 aastat), kel uuringusse arvamise eel polnud diagnoositud ühtegi kardiovaskulaarset ega neeruhaigust. Neid jälgiti keskmiselt 1288 päeva vältel, et leida seoseid depressiooni esinemise ja kardiovaskulaarse haigestumise (müokardi infarkt, stenokardia, insult, südamepuudulikkus, kodade virvendusarütmia) vahel.
Andmete analüüsil kinnitus selgelt otsene seos depressiooni ja kardiovaskulaarse haigestumise vahel, mis enam ilmnes naistel. Depressiooni diagnoosiga isikute ohusuhe (HR) haigestuda mingisse südame-veresoonkonnahaigusse oli meestel 1,39, naistel 1,64. Ohusuhe haigestuda depressiooni esinemisel mingisse konkreetsesse haigusesse oli meestel (M) ja naistel (N) järgmine: südameinfarkt M 1,16, N 1,64; insult M 1,41, N 1,56; stenokardia M 1,46, N 1,68; südamepuudulikkus M 1,28, N 1,64; kodade virvendusarütmia M 1,15, N 1,55.
Autorite hinnangul on depressioon oluline südame veresoonkonnahaiguste kujunemise riskitegur, mis ilmneb enam naistel. Kardiovaskulaarhaiguse ravi korraldamisel on vajalik välja selgitada depressiooni esinemise võimalus, samas võivad kardiovaskulaarsed haigused soodustada depressiooni kujunemist.
Refereeritud
Senoo K, Kaneko H, Ueno K, et al. Sex differences in the association between depression and incident cardiovascular disease. JACC: Asia 2024, https://doi.org/10.1016/j.jacasi.2023.11.015