Londoni ja Helsingi teadlaste koostöös uuriti depressiooni diagnoosiga patsientide hospitaliseerimise näidustusi. Prospektiivses uuringus analüüsiti esmalt Ühendkuningriigi biopanga baasil 13 052 inimese andmeid (54,8% olid naised, keskmine vanus uuringusse kaasamisel 63,7 aastat) ja uuringut korrati sõltumatu Soome elanike kohordi (109 781 isikut, 78,6% naisi, keskmine vanus kaasamisel 42 aastat) andmeid analüüsides. Jälgiti mõõduka/raske depressiooni vormiga patsientide hospitaliseerimist 29 erineva haigusseisundi tõttu 5 aasta vältel.
Kõige suurema hospitaliseerimise vajaduse riskiga olid depressiooniga patsientidel kaasnevad unehäired (ohusuhe HR 5,97), diabeet (HR 5,15), südame isheemiatõbi (HR 1,76), krooniline obstruktiivne bronhiit (HR 4,11), bakteriaalsed infektsioonid (HR 2,52), nimmevalu (HR 3,99) ja osteoartroos (HR 1,80). Jälgimisperioodi vältel hospitaliseeriti depressiooniga haigeid kõige enam endokriinse süsteemi häirete ja nende tüsistuste tõttu – 245 juhtu 1000 isiku kohta, muskuloskeletaalste häirete tõttu – 91/1000 – ja kardiovaskulaarsete häirete tõttu – 86/1000. Võrreldes patsientidega, kel polnud depressiooni, hospitaliseeriti depressiooniga patsiente uuritud haiguste tõttu keskmiselt 1,5 korda sagedamini. Samas oli vaimsete ja käitumishäirete tõttu hospitaliseerimise vajadus 20 juhtu 1000 inimese kohta. Depressioon soodustas samuti diabeedi ja kardiovaskulaarsete häirete progresseerumist.
Uuring kinnitab, et depressioon on oluline patsiendi füüsilist seisundit mõjutav tegur ja seda peab somaatiliste haiguste käsitlemisel tõsiselt arvestama.
Refereeritud
Frank F, Batty GD, Pentti J, et al. Association between depression and physical conditions requiring hospitalization. JAMA Psychiatry2023;e230777. Doi: 10.1001/jamapsychiatry.2023.0777. Online ahead of print.