Parkinsoni tõbi (PD) on krooniliselt kulgev laastavate tagajärgedega närvihaigus, mille esinemissagedus on tõusutendentsiga ja millel puudub tervistav ravi. PD kliinilised avaldused on seotud dopamiinergiliste neuronite kahjustusega aju mustaines (substantia nigra). PD etioloogia ei ole lõplikult selge, ei ole andmeid PD seostest mitmesuguste üldist metabolismi kahjustavate haigustega.
Lõuna-Korea Seouli ülikooli teadlased uurisid diabeedi ja PD kujunemise seoseid. Vaatluse all olid üle 15 miljoni inimese andmed. Neist 31 577 haigestus 6-aastase jälgimisperioodi vältel PD-sse. Analüüsides PD kujunemise ja diabeedi seoseid, leidsid uurijad, et isikutel, kel diabeet oli kestnud vähem kui 5 aastat, oli PD risk 18% suurem võrreldes isikutega, kel polnud diabeeti, kuid isikutel, kel diabeet oli kestnud üle 5 aasta, oli PD risk 60% suurem. Gruppide analüüsil ilmnes, et PD risk oli sõltuv hüperglükeemia väljendusastmest ja kestusest, seda ei mõjutanud kaasuvate kardiovaskulaarsete, tserebrovaskulaarste ega krooniliste neeruhaiguste olemasolu.
Autorid järeldasid, et diabeet on Parkinsoni tõve sõltumatu riskitegur.
Refereeritud
Rhee SY, Han K-D, Kwon H et al. Association between glycemic status and the risk of parkinson disease: a nationwide population-based study. Daibetes Care 2020;43:2169–75.