Väikeses annuses aspiriini (75–100 mg) kasutatakse laialdaselt ka kardiovaskulaarsete häirete, sealhulgas insuldi esmaseks ennetuseks. Aspiriini toimel suureneb aga oluliselt veritsuste risk. Seepärast on oluline hinnata kriitiliselt aspiriinraviga saadavat kasu ja võimalike kaasnevate tüsistuste riski.
Austraalia ja USA teadlaste koostöös tehtud juhuslikustatud topeltpimeda uuringu ASPREE (ASPirin in Reducing Events in Elderly) ühes etapis hinnati aspiriini (100 mg päevas) tõhusust insuldi ennetuses 70aastastel ja vanematel isikutel, kel polnud anamneesis südameinfarkti, insulti, aju transitoorseid isheemilisi atakke ega kodade virvendusarütmiat ning kel vererõhk ja lipiidide sisaldus veres olid eesmärkväärtustes. Uuringusse kaasati 19 114 patsienti (keskmine vanus 74 a, 56,4% naisi), aspiriinirühma kuulus 9525 ja platseeborühma 9589 vaatlusalust. Jälgimisperiood oli 4,7 aastat.
Jälgimisperioodi vältel haigestus insulti 4,6% aspiriini- ja 4,7% platseeborühma patsientidest. Intrakraniaalne hemorraagia kujunes 1,1%-l aspiriini- ja 0,8%-l platseeborühma patsientidest – aspiriini tarvitanutel oli 38% võrra suurem intrakraniaalse hemorraagia risk võrreldes nende vaatlusalustega, kes aspiriini ei tarvitanud.
Uuringust järeldub, et oluliste kardiovaskulaarsete häireteta eakatel ei vähenda väikeses annuses aspiriin insulti haigestumist, kuid aspiriini tarvitamisega kaasneb arvestatav intrakraniaalse hemorraagia kujunemise risk.
Refereeritud
Cloud GC, Williamson JD, Thao LT, et al. Low-Dose aspirin and the risk of stroke and intracerebral bleeding in healthy older people: secondary analysis of a randomized clinical trial. JAMA Netw Open 2023;6:e2325803.