Rootsi ja USA uurijate ühistöös püüti Rootsi sünniregistrit kasutades selgitada lapse surnult sündimise ja imikueas suremise seost ema kehakaalu muutustega esimese ja teise raseduse vahelisel ajal. Analüüsiti 456 711 naise andmeid, kes sünnitasid oma teise lapse aastatel 1992–2012, ning sündinud laste andmeid. Raseduste vahelisel ajal püsis kehakaal stabiilsena 49,9 protsendil naistest, 41%-l oli KMI suurenenud vähemalt ühe ühiku võrra ja 13%-l oli kehakaal vähenenud. Võrreldes naistega, kel oli kahe raseduse vahel KMI stabiilselt 25kg/m2, kõikudes vaid 1 ühiku võrra, oli neil naistel, kelle KMI suurenes nelja või enama ühiku võrra, lapse surnult sündimise suhteline risk 1,55 ja imikueas suremise suhteline risk 1,29. Ilmnes lineaarne seos ema KMI tõusu ja lapse imikueas suremise riski vahel. Lapse surnult sündimisega ei olnud seos oluline. Naistel, kelle KMI oli üle 25, vähendas kehakaalu langetamine oluliselt lapse suremise riski.
Autorite hinnangul kinnitavad uuringu tulemused kehakaalu kontrolli vajadust naistel, kes soovivad rasestuda. Samas on saadud andmete alusel õige soovitada fertiilses eas naistel liigset kehakaalu langetada.
Refereeritud
Cnattingius S, Villamor E. Weight change between successive pregnancies and risks of stillbirth and infant mortality: a nationwide cohort study. Lancet 2016;387:558–65.