Rootsi ja Norra teadlaste koostöös valminud mahukas uuringus analüüsiti ema rasedusaegse COVID-19-vastase vaktsineerimise mõju vastsündinule. Mõlema maa riiklike registrite baasil moodustatud uuritavas kohordis oli 196 470 ajavahemikul juunist 2021 kuni jaanuarini 2023 sündinud vastsündinut. Neist 51,3% olid poisid, 93,8% ajalised ja 62,5% sündinud Rootsis. Ligi pooled, 48% sündinud laste emadest, olid raseduse ajal vaktsineeritud COVID-19-vaktsiiniga (80% PfizerBioNTechi ja 20% Moderna vaktsiiniga).Vastsündinuid jälgiti pärast sündi 1 kuu vältel.
Raseduse ajal vaktsineeritud emadelt sündinud laste hulgas oli võrreldes raseduse ajal mittevaktsineeritud emade lastega pea poole väiksem suremus (0,9/1000 vs. 1,8/1000) ja ka vähem tõsiseid tüsistusi: mittetraumaatilise ajuhemorraagia esinemissagedus (1,7/1000 vs. 3,2/1000) ja hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia esinemissagedus (1,8/1000 vs. 2,7/1000). Raseduse ajal vaktsineeritud ja sel perioodil mittevaktsineeritud emade vastsündinutel ei olnud muude elundisüsteemide tüsistustes erinevusi. Kokku jälgiti vastsündinuid 15 võimaliku tüsistuse või haigusseisundi suhtes.
Mahuka uuringu tulemused kinnitavad, et ema rasedusaegne vaktsineerimine COVID-19-vaktsiiniga ei suurenda vastsündinul esineda võivate tüsistuste või haigusseisundite riski. Maailmas rasestub igal aastal 130 miljonit naist.
Refereeritud
Norman M, Magnus MC, Söderling J, et al. Neonatal Outcomes After COVID-19 Vaccination in Pregnancy. JAMA 2024;331:396–407.