Iga kümnes laps maailmas sünnib enneaegsena. Ligi 70% neist sünnib vahemikus 34-36 rasedusnädalat. Teada on, et 34. rasedusnädalaks on loote aju kaal vaid 65% ajalise vastsündinu kaalust, ajavahemikus 34–40 rasedusnädalat kasvab ajukoore maht 50% võrra. Enneaegsetel esinevad sageli närvisüsteemi arenguhäired – vaimne mahajäämus, halvatused, ka on nad hiljem koolis vähem edukad, akadeemiliselt vähem edasijõudnud.
Vähe on kirjanduses andmeid sellest kuidas mõjutab enneaegsus neurokognitiivset võimekust hilisemas elueas. Helsinki Ülikooli teadlased uurisid randomiseeritult valitud 919 meest ja naist, kes olid sündinud aastatel 1934–1944. Nende sünniandmed saadi Helsinki sünniandmebaasist, keskmine vanus uuringu ajal oli 68 eluaastat. Kõik uurimisalused läbisid neurokognitiivse võimekuse testi (CERAD-NB), mis on välja töötatud Alzheimeri haigusega isikute testimiseks.
Andmete töötlemisel ilmnes, et enneaegselt sündinutel oli testide hinne kõikides uuritud oskuste-võimekuse näitajates madalam kui ajaliselt sündinutel. Sealjuures ei ilmnenud sünni ajalisusest sõltuvat neurokognitiivsete võimekuste erinevust kõrgema haridusega isikute hulgas.
Autorite hinnangul ilmneb uuringust, et enneaegsus mõjutab vaimset võimekust kogu elu vältel. Mahajäämust vaimses võimekuses kompenseerib õppimine. See kinnitab veel kord vajadust õppida kogu elu.
Refereeritud
Heinonen K, Erikkson JG, Lahti J, et al. Late preterm birth and neurocognitive performance in late adulthood: a birth cohort study. Pediatrics 2015;135:e818–25.