Gastroösofageaalne reflukshaigus (GÖR) esineb arenenud maades kuni 20%-l täiskasvanud elanikest. Osal patsientidest põhjustab tagasivoolav happeline maosisu söögitoru limaskesta kahjustust (erosiivne GÖR), mispuhul gastroskoopilisel uuringul diagnoositakse ösofagiit või söögitoru limaskesta metaplaasia. Seda tüüpi muutuste korral areneb sageli söögitoru adenokartsinoom. Samas on paljudel GÖRiga patsientidel söögitoru limaskest endoskoopilisel uuringul intaktne.
Taani, Soome ja Rootsi meditsiiniliste andmebaaside alusel analüüsiti kokku 486 556 täiskasvanud GÖRi-patsiendi söögitoru endoskoopilist leidu ja selle seost söögitoru adenokartsinoomi kujunemisega. Jälgimisperioodi pikkus oli kuni 30 aastat. Mitte-erosiivne GÖR diagnoositi 285 811 patsiendil, 2 081 051 isik-aasta jooksul arenes 228 söögitoru adenokartsinoomi juhtu, esinemissagedus 11/100 000 isik-aasta kohta ja see ei sõltunud jälgimisperioodi kestusest. Sarnane söögitoru vähi esinemissagedus on leitud ka üldrahvastiku uuringutel. Võrdluseks analüüsitud 200 745-l erosiivse GÖRiga patsiendil esines 1 750 249 isik-aasta kohta 542 söögitoru adenokartsinoomi juhtu, esinemissagedus 31/100 000, mis suurenes jälgimisperioodi pikenemisel.
Autorite hinnangul ei ole patsiente, kel on endoskoopiliselt tõestatud mitte-erosiivne GÖR, vaja söögitoru vähi kujunemise suhtes endoskoopiliselt monitoorida.
Refereeritud
Holmberg D, Santoni G, von Euler-Chelpin M, et al. Non-erosive gastro-oesophageal reflux disease and incidence of oesophageal adenocarcinoma in three Nordic countries: population based cohort study. BMJ 2023;382:e076017.