Rahvusvahelises retrospektiivses uuringus võrreldi GLP-1 RA klassi ja SGLT-2I klassi ravimite tõhusust kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetuses teist tüüpi diabeediga (T2D) haigetel. USA 10 andmebaasi ja 10 muu andmebaasi põhjal analüüsiti 1 245 211 T2D-ga patsiendi andmeid, kes said raviks metformiini ning kellele lisati raviskeemi kas üks kuuest GLP-1RA klassi ravimist (19%-l semaglutiid ja 17%-l dulaglutiid) või üks neljast SGLT-2I klassi ravimist (32%-l empaglifosiin ja 17%-l dapagliflosiin). Tulemusena hinnati tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste kujunemise riski enam kui 2 aastat kestnud ravi järel. Eraldi hinnati kolme komponendiga (müokardi infarkt või insult või kardiovaskulaarne surm) tüsistuste riski ja nelja komponendiga tüsistuste riski, kus lisaks eelnevale arvestati veel hospitaliseerimist või EMO külastust südamepuudulikkuse tõttu.
Sõltumata GLP-1RA või SGLT-2I klassi ravimi kasutamisest oli tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste risk praktiliselt ühesugune. Näiteks oli nii semaglutiidi kui ka dapagliflosiiniga ravitutel kolme komponendiga tüsistuste riski suhe HR 1,05 ja nelja komponendiga HR 0,95.
Kokkuvõttes on mõlema uuritud klassi ravimitel kardiovaskulaarne kaitsev toime diabeedihaigele samaväärselt tõhus. Kasutatava ravimi valikul diabeedihaigetel tuleks uuritud ravimite puhul lähtuda kaasuvatest häiretest (glükeemilise kontrolli efektiivsus, rasvumine/ülekaal, neerufunktsiooni tase), ravimi taluvusest, hinnast ning patsiendi eelistustest.
Refereeritud
Bu F, Wu R, Ostropolets A, et al. Comparative cardiovascular effectiveness of glucagon-like peptide 1 receptor agonists and sodium-glucose cotransporter 2 inhibitors in diabetes mellitus. J Am Coll Cardiol 2026:S0735–1097(26)05724-4.