Hingamisteede infektsioonid võivad suurendada kardiovaskulaarsete haiguste riski. Vaktsineerimine gripi vastu vähendab haigestumist müokardi infarkti ja hospitaliseerimise vajadust südamepuudulikkuse tõttu ning on soovitatav kardiovaskulaarse riskiga inimestele. Gripivaktsiini mõjust insulti haigestumise riskile on andmeid napilt.
Kanada Calgary ülikoolis korraldatud populatsioonipõhises uuringus analüüsiti insulti haigestumust võrdlevalt gripi vastu vaktsineeritud ja vaktsineerimata täisealistel inimestel. Selleks kasutati Alaberta provintsi tervisekindlustuse süsteemis arvel oleva 4 141 209 isiku andmeid aastatest 2009–2018. Neist 1 769 565 isikut olid saanud vähemalt ühe gripivaktsiini doosi. Kokku registreeriti jälgimisperioodi jooksul 38 126 insulti haigestumise juhtu. Kohandatud andmete (arvestades vanust, sugu, sissetulekut, elukohta maal või linnas, antikoagulantide kasutamist, südame rütmihäirete, diabeedi, kroonilise kopsuhaiguse ja arteriaalse hüpertensiooni olemasolu) analüüsil leiti vaktsineeritud isikute insulti haigestumise šansisuhe (odds ratio, OR) võrreldes mittevaktsineeritutega.
Tulemusena ilmnes, et vaktsineeritutel oli 6 kuu jooksul pärast vaktsiinisüsti oluliselt väiksem risk (OR = 0,775) haigestuda iga tüüpi insulti (ajuinfarkt, ajuhemorraagia, spontaanne subarahnoidaalne hemorraagia, transitoorne isheemiline atakk). Gripivaktsiini insuldiriski vähendav toime ei olnud sõltuv vanusest, soost, sotsiaalsest seisundist ega insuldi riskitegurite olemasolust või puudumisest.
Autorite hinnangul on vajalikud täiendavad uuringud selgitamaks, kas gripivaktsiini võiks hakata laialdasemalt kasutama insuldi ennetuseks.
Refereeritud
Holodinsky JK, Zerna C, Malo S, Svenson LW, Hill MD. Association between influenza vaccination and risk of stroke in Alberta, Canada: a population-based study. Lancet Public Health 2022;7:e914–22.