Paratamatult kaasneb haiglaravil viibimisega suuremal või vähemal määral väljenduv stress. Sellel on palju põhjuseid: mure oma tervise pärast, ebatavaline keskkond, vähene privaatsus, sotsiaalne isolatsioon jne. Sõltuvalt isikust või olukorrast võivad kaasuda unehäired, vähene liikumisvõimalus, toitumise muutumine, meeleoluhäired, mis võivad traumeerivalt mõjuda patsiendi psüühikale. Kirjanduses on kasutusel mõiste – hospitaliseerimistrauma (ingl trauma of hospitalization).
Kanada Toronto linna kahe akadeemilise haigla sisehaiguste osakondade patsienti küsitleti 1 aasta jooksul haiglas viibimisega seotud unehäirete, liikumis- ja toitumishäirete ning meeleoluhäirete suhtes. Nende esinemist seostati korduva hospitaliseerimisega või pöördumisega erakorralise meditsiini osakonda 30 päeva jooksul pärast haiglast lahkumist.
Küsitleti 207 patsienti keskmises vanuses 60,3 eluaastat, 60,4% olid naised. Haiglas viibimise ajal esinesid unehäired 36%-l, liikumisega seotud häired 78,3%-l, toitumisega seotud häired 55%-l ning meeleoluhäired 23,2%-l küsitletutest. Suureks hospitaliseerimisega seotud traumaks loeti 3 või 4 häire esinemist, kuni 2 häire esinemist loeti kergeks traumaks. Tulemuste analüüsil ilmnes, et enamikul käsitletutest (92,8%-l) oli esinenud vähemalt üks loetletud häiretest. Absoluutne risk korduvaks hospitaliseerimiseks või abi saamiseks pöördumiseks haiglaravile järgnenud 30 päeva jooksul oli hospitaliseerimisega seotud suure traumaga patsientidel 37,7%. Seevastu kerge hospitaliseerimistraumaga patsientidel oli see risk palju väiksem – 21,9%.
Uuringust selgub, et enam tuleks tähelepanu pöörata ka haiglaravil viibiva patsiendi psüühilisele heaolule.
Refereeritud
Rawal S, Kwan JL, Razak F et al. Association of the Trauma of Hospitalization With 30-Day Readmission or Emergency Department Visit. JAMA Intern Med 2019;179:28–36.