Haiguskartus ehk hüpohondria on vaimne häire, mispuhul inimene usub, et ta põeb rasket või eluohtlikku haigust, kuigi meditsiinilised uuringud seda ei kinnita. Osa sellise häirega inimesi külastavad põhjendamatult sageli raviasutusi, osa neist väldivad seda. Vähe on uuringuid haiguskartusega patsientide prognoosi, sealhulgas suremuse kohta.
Stockholmi Karolinska haigla baasil tehtud kohortuuringus ilmnes ootamatu paradoks: haiguskartusega isikute hulgas on suremus viiekümnendatel eluaastatel 84% võrra suurem kui tavarahvastikus.
Analüüsiti 45 429 riiklikus patsientide registris olnud praktiliselt terve isiku andmeid aastatest 1997–2020. Uuringusse arvamisel olid patsiendid keskmiselt 34,5 aastat vanad, 56,7% olid naised. Neist 4129 isikul oli diagnoositud haiguskartus. Jälgimisperioodi lõpuks, keskmiselt 57,5. eluaastaks, oli surnud 268 haiguskartusega patsienti (8,5 juhtu 1000 isik-aasta kohta) ja 1761 isikut, kel haiguskartust ei olnud (5,5 juhtu 1000 isik-aasta kohta). Soolist erinevust suremuses ei ilmnenud, aga võrreldes sama vanade isikutega tavarahvastikus oli haiguskartusega isikute seas suremus 84% võrra suurem. Haiguskartusega patsientide hulgas oli haiguskartuseta isikutega võrreldes 4 korda suurem suremus suitsiidi ja 1,6 korda suurem suremus loomulikel põhjustel (peamiselt südame-vereringe- ja kopsuhaigused, kuid mitte pahaloomulised kasvajad).
Autorid osutavad vajadusele senisest aktiivsemalt rakendada olemasolevaid ravivõimalusi haiguskartusega patsientide käsitlemisel.
Refereeritud
Mataix-Cols D, Isomura K, Sidorchuk A, et al. All-cause and cause-specific mortality among individuals with hypochondriasis. JAMA Psych 2024;81:284–91.